ÜRO põhiorganid

ÜRO põhikirjaga loodi kuus põhiorganit, mis juhivad organisatsiooni tegevust ning täidavad erinevaid ülesandeid rahvusvahelise rahu, julgeoleku, arengu ja õiguse edendamisel. Kuigi kõik organid kuuluvad ÜRO struktuuri, on neil erinev koosseis, pädevus ja vastutus. Enamik ÜRO poliitilistest otsustest sünnib liikmesriikide koostöös. Mõned organid kujundavad poliitilisi seisukohti, teised lahendavad õigusvaidlusi või koordineerivad organisatsiooni igapäevast tööd. Koos moodustavad need ÜRO institutsionaalse aluse.

Peaassamblee on ÜRO kõige esinduslikum organ, kus on esindatud kõik 193 liikmesriiki. Igal liikmesriigil on üks hääl sõltumata riigi suurusest, rahvaarvust või majanduslikust võimekusest. See peegeldab ÜRO aluspõhimõtet, mille kohaselt on kõik liikmesriigid suveräänsed ja võrdsed. Peaassamblee arutab rahvusvahelisi küsimusi, võtab vastu resolutsioone, kinnitab ÜRO eelarve ning valib liikmeid mitmesse ÜRO organisse. Samuti nimetab Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel ametisse ÜRO peasekretäri. Kuigi Peaassamblee resolutsioonid ei ole enamasti liikmesriikidele õiguslikult siduvad, on neil oluline poliitiline kaal. Need aitavad kujundada rahvusvahelisi norme, väljendada maailma riikide ühist seisukohta ning suunata ÜRO edasist tegevust.

Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku hoidmise eest. Erinevalt teistest ÜRO organitest võib Julgeolekunõukogu vastu võtta liikmesriikidele siduvaid otsuseid. Nõukogusse kuulub 15 liiget. Viis neist – Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid – on alalised liikmed, kellel on vetoõigus. Ülejäänud kümme liiget valib Peaassamblee kaheks aastaks, arvestades piirkondlikku tasakaalu. Julgeolekunõukogu võib kehtestada sanktsioone, volitada rahuvalveoperatsioone, kutsuda üles relvarahule või teha muid rahvusvahelise rahu taastamiseks vajalikke otsuseid. Samas võib alalise liikme veto takistada resolutsiooni vastuvõtmist isegi siis, kui enamik nõukogu liikmeid seda toetab.

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ehk ECOSOC koordineerib ÜRO majanduslikku, sotsiaalset ja arengualast tegevust. Selle ülesanne on edendada rahvusvahelist koostööd sellistes valdkondades nagu kestlik areng, haridus, tervishoid, tööhõive, teadus, kultuur ja inimõigused. Nõukogu ühendab liikmesriike, ÜRO programme ja eriagentuure ning teeb tihedat koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Samuti annab ECOSOC konsultatiivstaatuse tuhandetele valitsusvälistele organisatsioonidele, võimaldades neil osaleda ÜRO töös.

Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan ning asub Haagis Madalmaades. Kohus lahendab riikidevahelisi õigusvaidlusi ning annab ÜRO organite ja eriagentuuride palvel nõuandvaid arvamusi rahvusvahelise õiguse küsimustes. Kohtusse saavad pöörduda ainult riigid. Füüsilised isikud, ettevõtted ega organisatsioonid sinna hagi esitada ei saa. Samuti saab kohus lahendada vaidlust üksnes juhul, kui asjaomased riigid on tunnustanud kohtu pädevust. Rahvusvahelises Kohtus töötab 15 kohtunikku, kelle valivad sõltumatult nii ÜRO Peaassamblee kui ka Julgeolekunõukogu. Kohtunikud esindavad maailma peamisi õigussüsteeme ning nende ametiaeg kestab üheksa aastat.

Sekretariaat on ÜRO igapäevast tööd korraldav organ. Selle tegevust juhib ÜRO peasekretär, kes on organisatsiooni kõrgeim ametnik ja avalikkusele kõige tuntum ÜRO esindaja. Sekretariaadi töötajad valmistavad ette kohtumisi ja aruandeid, toetavad rahuoperatsioone, viivad läbi uuringuid, pakuvad õiguslikku ja tehnilist nõu ning aitavad ellu viia ÜRO organite otsuseid. Sekretariaadis töötab tuhandeid inimesi eri riikidest ning erinevatelt erialadelt. Peasekretäril on lisaks administratiivsele rollile oluline diplomaatiline ülesanne. Ta võib juhtida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu probleemidele, vahendada konflikte ning toetada rahumeelseid lahendusi.

Hooldusnõukogu loodi selleks, et aidata pärast Teist maailmasõda ÜRO hooldusterritooriumidel liikuda omavalitsuse või iseseisvuse suunas. Aastakümnete jooksul saavutasid kõik hooldusterritooriumid iseseisvuse või ühinesid mõne teise riigiga. Viimane hooldusterritoorium, Vaikses ookeanis asuv Palau, iseseisvus 1994. aastal. Pärast seda peatas Hooldusnõukogu oma regulaarse tegevuse. Organit ei ole ametlikult kaotatud ning ÜRO põhikirja kohaselt on võimalik see vajaduse korral uuesti kokku kutsuda.

Kuigi igal põhiorganil on oma ülesanded, ei tegutse need üksteisest sõltumatult. Peaassamblee valib liikmeid mitmesse ÜRO organisse, kinnitab organisatsiooni eelarve ning nimetab Julgeolekunõukogu soovitusel ametisse peasekretäri. Julgeolekunõukogu teeb koostööd Sekretariaadiga rahuvalveoperatsioonide korraldamisel ning võib paluda Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvaid arvamusi. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koordineerib omakorda paljude ÜRO programmide ja eriagentuuride tegevust ning teeb tihedat koostööd kodanikuühiskonna ja teiste partneritega. Selline ülesannete jaotus võimaldab ÜROl tegeleda korraga nii rahu ja julgeoleku, arengu, inimõiguste kui ka rahvusvahelise õigusega.

Kuigi põhiorganid moodustavad ÜRO tuumiku, on suurem osa organisatsiooni igapäevasest tööst usaldatud fondidele, programmidele ja eriagentuuridele. Just nemad viivad ellu paljusid ÜRO algatusi tervishoiu, hariduse, humanitaarabi, arengukoostöö ja keskkonnakaitse valdkonnas. Nende organisatsioonidega saad lähemalt tutvuda järgmisel lehel „ÜRO süsteem”.