Eesti ja ÜRO
Eesti on olnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige alates 17. septembrist 1991, mil Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul. Liikmesus tähistas Eesti naasmist rahvusvahelisse kogukonda pärast iseseisvuse taastamist ning andis võimaluse osaleda võrdväärse liikmesriigina üleilmsete küsimuste arutamisel ja rahvusvaheliste otsuste kujundamisel.
Tänapäeval osaleb Eesti aktiivselt ÜRO töös ning toetab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, rahvusvahelise õiguse järgimist ja mitmepoolset koostööd. Väikeriigina on Eestile oluline, et kõik riigid – sõltumata nende suurusest või mõjust – järgiksid rahvusvahelisi kokkuleppeid ning lahendaksid erimeelsusi rahumeelselt.
01
Eesti esindamine ÜROs
Eestit esindab ÜRO juures alaline esindus New Yorgis, kus toimub suurem osa ÜRO poliitilisest tööst. Eesti diplomaadid osalevad Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, komisjonide ja töörühmade töös ning peavad läbirääkimisi teiste liikmesriikidega.
Lisaks New Yorgile on Eestil alaline esindus Genfis, kus tegutsevad mitmed ÜRO organisatsioonid, sealhulgas ÜRO Inimõiguste Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja ÜRO Pagulasamet (UNHCR). Eesti diplomaadid osalevad ÜROga seotud töös ka Viinis, Pariisis, Roomas ja teistes rahvusvahelistes keskustes.
Eesti alalised esindajad ÜRO juures New Yorgis läbi aegade
- Ernst Jaakson (1991–1994)
- Trivimi Velliste (1994–1998)
- Sven Jürgenson (1998–2000)
- Merle Pajula (2000–2004)
- Jaak Jõerüüt (2004)
- Tiina Intelmann (2004–2010)
- Margus Kolga (2010–2015)
- Sven Jürgenson (2015–2022)
- Rein Tammsaar (alates 2022)
Eesti alalised esindajad Genfis läbi aegade
- Priit Pallum (1998–1999)
- Clyde Kull (2000–2004)
- Tõnis Nirk (2004–2009)
- Jüri Seilenthal (2009–2015)
- Andre Pung (2015–2019)
- Katrin Saarsalu-Layachi (2019–2023)
- Riia Salsa-Audiffren (alates 2023)
Eesti alalised esindajad UNESCO juures läbi aegade
- Andres Tomasberg (1993–1997)
- Margus Rava (2000–2006)
- Alar Streimann (2007–2011)
- Marten Kokk (2011–2014)
- Ingrid Amer (aseesindaja / asjur 2014–2016)
- Alar Streimann (teist korda, 2016–2019)
- Clyde Kull (2019–2021)
- Priit Pallum (2021–2025)
- Jüri Seilenthal (alates oktoobrist 2025)
Eesti alalised esindajad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures läbi aegade
- Elena Askerstam (1990ndad)
- Ruve Šank (2002–2008 & 2017–2020)
- Siim Tiidemann (2012–2017)
- Celine Bernard (asjur / esinduse juht, 2020–2022)
- Lauri Bambus (alates 2022, suursaadik Itaalias ja esindaja FAOs)
02
Eesti prioriteedid ÜROs
Eesti välispoliitika keskmes on rahvusvahelise õiguse austamine, riikide suveräänsus ning reeglitel põhinev rahvusvaheline kord. ÜROs toetab Eesti lahendusi, mis põhinevad koostööl, dialoogil ja rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel.
Viimastel aastatel on Eesti pööranud erilist tähelepanu rahvusvahelisele julgeolekule, inimõiguste kaitsele, digikoostööle ja küberturvalisusele. Samuti toetab Eesti kestliku arengu eesmärkide elluviimist, soolist võrdõiguslikkust ning tsiviilelanike kaitset relvakonfliktides.
Eesti on olnud üks riike, kes on toonud ÜRO päevakorda digitehnoloogia ja küberturvalisuse küsimused. Digiriigina peab Eesti oluliseks, et ka küberruumis kehtiksid rahvusvahelise õiguse põhimõtted ning et tehnoloogia toetaks rahu, arengut ja inimõigusi.
03
Eesti Julgeolekunõukogus
Üks olulisemaid verstaposte Eesti ÜRO-ajaloos oli valimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021. Tegemist oli esimese korraga, kui Eesti kuulus maailma kõige olulisemasse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest vastutavasse organisse.
Julgeolekunõukogu liikmena keskendus Eesti eelkõige rahvusvahelise õiguse kaitsele, konfliktide ennetamisele, tsiviilelanike kaitsele, kliima ja julgeoleku seostele ning küberturvalisusele. Eesti juhtis Julgeolekunõukogu tööd kahel korral – 2020. aasta mais ja 2021. aasta juunis.
Kuulumine Julgeolekunõukogusse andis Eestile võimaluse osaleda kõige olulisemate rahvusvaheliste julgeolekuküsimuste aruteludes ning teha tihedat koostööd teiste liikmesriikidega.
04
Eesti koostöö ÜRO organisatsioonidega
Lisaks poliitilisele koostööle teeb Eesti tihedat koostööd paljude ÜRO fondide, programmide ja eriagentuuridega. Eesti toetab humanitaarabi, arengukoostööd ja rahvusvahelisi projekte nii rahaliselt kui ka ekspertteadmistega.
Koostööd tehakse muu hulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), UNESCO, UNICEFi, ÜRO Arenguprogrammi (UNDP), ÜRO Pagulasameti (UNHCR) ja UN Womeniga. Eesti eksperdid osalevad mitmete rahvusvaheliste töörühmade ja komisjonide tegevuses ning Eesti teadlased, ettevõtted ja kodanikuühendused panustavad ÜRO eesmärkide saavutamisse.
05
Eesti ja kestliku arengu eesmärgid
Eesti on koos teiste ÜRO liikmesriikidega võtnud kohustuse ellu viia 2030. aasta tegevuskava ning saavutada kestliku arengu eesmärgid. Nende eesmärkide täitmine eeldab koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna vahel.
Eesti koostab regulaarselt ülevaateid kestliku arengu eesmärkide täitmisest ning osaleb ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil, kus riigid jagavad oma kogemusi ja edusamme.
06
ÜRO Ühingud ja WFUNA
WFUNA loodi 2. augustil 1946 Luxembourgis, vaid aasta pärast ÜRO asutamist. Organisatsiooni asutasid 22 riigi ÜRO ühingud eesmärgiga tugevdada avalikkuse toetust ÜROle, suurendada inimeste teadlikkust rahvusvahelisest koostööst ning tuua ÜRO põhimõtted ja tegevus inimestele lähemale. Tänapäeval ühendab WFUNA enam kui 100 riiklikku ÜRO ühingut üle maailma.
WFUNA lähtub põhimõttest, et tugev ÜRO eeldab teadlikke ja aktiivseid inimesi. Seetõttu keskendub organisatsioon muu hulgas kodanikuühiskonna kaasamisele, noorte osalusele, globaalse kodanikuhariduse edendamisele ning ÜRO töö läbipaistvuse ja mõjususe suurendamisele. WFUNA korraldab koolitusi, simulatsioone, rahvusvahelisi programme ja arutelusid, mis aitavad inimestel paremini mõista ÜRO tööd ning annavad võimaluse ise rahvusvahelises koostöös kaasa lüüa.
WFUNA lähtub põhimõttest, et tugev ÜRO eeldab teadlikke ja aktiivseid inimesi. Seetõttu keskendub organisatsioon muu hulgas kodanikuühiskonna kaasamisele, noorte osalusele, globaalse kodanikuhariduse edendamisele ning ÜRO töö läbipaistvuse ja mõjususe suurendamisele. WFUNA korraldab koolitusi, simulatsioone, rahvusvahelisi programme ja arutelusid, mis aitavad inimestel paremini mõista ÜRO tööd ning annavad võimaluse ise rahvusvahelises koostöös kaasa lüüa.